Suhtarvu kalkulaator

Matemaatikas kasutatakse laialdaselt korrelatsiooni mõistet: arvud, jooned, lamedad kujundid, kolmemõõtmelised objektid jne. Seda tähistatakse proportsioonina: a:b või a/b. Näiteks kui kolmnurga üks külg on 4 sentimeetrit ja teine ​​6 sentimeetrit, saab nende suhet väljendada 4:6 või 2:3 lühendatult.

A ja b võivad olla erinevad objektid/väärtused: massist ja kaugusest kuni hoonete, inimeste ja loomadeni. Kõige sagedamini rakendatakse seda suhet ekraanidele/ekraanidele, filmidele ja videotele, aga ka trükitoodetele: ajalehed, ajakirjad, fotod.

Levinud kuvasuhted

Tavaliselt võib avaldist a:b esitada laiuse ja kõrguse suhtena. A ja b asemel kasutatakse sageli ka x ja y. Mõõtühikutena võivad olla meetrid, sentimeetrid, tollid, pikslid ja mis tahes muud mõõdetud väärtused. Igapäevaelus kohtame kõige sagedamini järgmisi seoseid:

• 1:1. Sama kõrguse ja laiusega lame objekt on ruut: 10x10 sentimeetrit, 1080x1080 pikslit. See vorming on levinud sotsiaalvõrgustikes: Facebook, Twitter, Instagram ja seda rakendatakse vaikimisi kõikidele avataridele (profiilimallidele). Isegi laia või kõrge pildi üleslaadimisel teisendatakse see ikkagi 1:1 formaadiks, misjärel see lõigatakse servadest ära ja kuvatakse ruuduna (pealehel) ja ringina sõnumites/kirjavahetuses.
• 3:2. See formaat vastab 35 mm filmile ja piksliteks teisendatuna on 1080 x 720. Tollides saab seda väljendada kui 6:4, mis on nominaalselt 3:2. See suhe kehtib kõikidel 35 mm filmi- ja fotofilmidel ning kehtib seetõttu kõigi selle formaadi digiteeritud video- ja fotomaterjalide kohta.
• 4:3. Iga 4 laiuseühiku kohta on 3 kõrgusühikut. See formaat on pikka aega olnud ainus ja vaieldamatu analoogtelevisiooni ja arvutiekraanide jaoks, mida toodeti kuvasuhtega 4:3 kuni 2000. aastate alguseni. Selle vormingu standarderaldusvõimed: 640x480, 720x576, 1024x768. Vaatamata "ruudukujuliste" monitoride asendamisele laiekraaniga monitoride vastu on 4:3 suhe endiselt nõutav, eriti digiteeritud tele- ja filmimaterjalidega töötamisel.
• 16:9. Nagu nimigi ütleb, tuleb iga 16 laiuseühiku kohta 9 kõrgusühikut. Seda vormingut nimetatakse laiekraaniks ja tänapäeval on see kõige levinum. 16:9 kuvasuhet kasutatakse laialdaselt kinos, digitelevisioonis ja arvutitehnoloogias, just sellises formaadis toodetakse tänapäeval üle 90% kogu videosisust. Selle standarderaldusvõimed on 1280 x 720, 1600 x 900, 1920 x 1080, 3840 x 2160.

Loodud suhtarvudes on esimene number alati vaikimisi laius ja teine ​​kõrgus. See ei kehti mitte ainult kino-, televisiooni- ja arvutirakenduste kohta, vaid ka kuvaritel/ekraanidel kuvatavate staatiliste fotomaterjalide (nt esitlused) kohta.

Kino kuvasuhted

Vanemate (analoog)filmivormingute puhul vastab pildi suurus alati filmi otste perforatsioonide vahelise ala füüsilisele suurusele. Universaalse standardi – kolme augu kõrguse raamiga – võtsid 1892. aastal kasutusele Thomas Edison ja William Dickson.

35-millimeetrise kile laiuse korral on alumise ja ülemise perforatsiooni vaheline ala 24,89 x 18,67 mm, mida saab esitada kui 1,3:1 või 4:3. Ja filmile heliriba lisamisega vähenes videoala 22:16 millimeetrini ja ulatus 1,375:1-ni. Kinematograafia arenedes kasutati kordamööda järgmisi ekraani kuvasuhteid:

• 2,66:1 ja 2,55:1 – aastast 1952, anamorfsete kujutiste jaoks.
• 2,35:1 – alates 1957. aastast on ava SMPTE spetsifikatsioonis standardiseeritud.
• 2,39:1 – alates 1970. aastast on raami laiuse suurendamine muutnud redigeerimisetapis "liitmise" lihtsamaks.

Viimane 2.39:1 standard viimistleti 1993. aastal (SMPTE 195–1993) ja seda kasutatakse filmitööstuses siiani. Analoogsignaali teisendamisel filmist digitaalvormingusse saadakse standardsed eraldusvõimed: alates HD (1280 × 720) ja Full HD (1920 × 1080), kuni 2K (2560 × 1440) ja 4K (3840 × 2160).

Foto kuvasuhe

Alates 1920. aastatest on 9x14 sentimeetrit muutunud kõige levinumaks fotovorminguks. Need sobisid suurepäraselt postiümbrikutesse ja muutsid kirjavahetuse saatmise lihtsamaks.

Täna kehtivad ranged piirangud fotode suurusele ja proportsioonidele ainult ametlike dokumentide puhul: passid, juhiload, viisad. Ja tavalised kasutajafotod võivad olla ükskõik millised: laiad ja kitsad, kandilised ja laiekraaniga. Kõige tavalisemad fotosuhted on järgmised:

• 4x6 ja 5x7 tolli standardsed fotod, mida saab paigutada fotoalbumisse, saata postiga või kasutada kollaaži loomiseks.
• 8 x 10 tolli. Sobib paremini portreede ja maastike jaoks, seejärel raamitakse.
• 8,5 × 11 tolli. Turunduses laialt levinud, kasutatakse flaierite printimiseks.
• 12 x 18 ja 18 x 24 tolli. Need suurused on teadete, plakatite ja siltide jaoks optimaalsed.
• 24 × 36 tolli. Üks levinumaid välireklaami formaate, sobib ka vaateakendele.

Erinevate riikide dokumentide jaoks on vaja erineva suuruse ja proportsiooniga fotosid. Näiteks Argentina viisa jaoks on vaja 40x40 millimeetrit fotot ja Belgia viisa jaoks 35x45 millimeetrit. Elektroonilised ID-d, juhiload, patenditaotlused, tagastussertifikaadid – nende ja paljude muude dokumentide fotovormingud määratakse iga riigi ja majandusvööndi jaoks eraldi.

Mis puudutab standardseid paberilehti (sh dokumentide printimiseks), siis tänapäeval on need esindatud kuue põhisuurusega: A0, A1, A2, A3, A4 ja A5. Esimese mõõtmed on 841 × 1189 millimeetrit ja viimase 148 × 210 millimeetrit. Paberilehtede kuvasuhe on vahemikus 2:3 kuni 3:4. Vastavalt sellele on esimene number laius ja teine ​​​​kõrgus.